Kus on peamine väljakutse?

Me ei tea kes me oleme tegelikult.

Kõikide ühiskonna poolt programmeeritud kihtide all (nimetame selle programmeerimise protsessi kodustamiseks),
on meie tõeline mina. Vaba, puhas ja särav. Lõputult loominguline, elav tõde.

Omamoodi me kõik otsime teed elamaks selle sügava puhta ja kirka olemusega kohakuti.
Osad meist mõtestavad ja tunnetavad seda protessi, selle sügavust ja suursugusust.
Enamus ei mõista selle protessi olemust ja seda, et nad selles üldse on. Nad on hõivatud programmide teenindamisega. Ja sellega on ka kõik hästi. Iga asi omal ajal.

Ent küsida tasub, miks me siia maailma üldse tulime?

Miks, sina armas hing, võtsid et sellise rännaku sündida siia ilma inimese vormis, et siis siin iseendaga varjude ja peegelduste teatris mängida?

Ka need, kes selles protessis on, enamasti ei julge unistadagi kui suur ja avar on too Tõeline Olemus.
Arvo Pärt on öelnud, et enamus kunstnikke ja loojaid nokivad vaid raasukesi Jumala armulaualt.

Nii ka mina, olen seda teinud. Mul võttis aega kaks aastakümmet, et saada aru, mis nähtus too Jumal on ning tema kartmise asemel teda otsima hakata. Minaga olid mul asjad omaarust selged, ent võta näpust. Reaalsus on siiski see, et mul polnud õrna aimugi, mis on võimalik.

Ma elasin unistustes, mille olin ostunud sellelt maailmalt, oma kodustamise protsessi käigus. Nad tundisid reaalsed, ent nendes polnud elusust. Nad kuulusid lõputute korduvate põimmustrite maailma. Nendes kohtusid mu suguliinide, loetud raamatute, pähe taotud lolluste, lapsepõlve ajastu superkangelaste, allasurutud tegelike hinge unistuste ja inimeseks olemise draama arusaamatuste soga.

Ma olin eneselegi teadmata omadega pekkis. Väga pekkis. Olin ülekaaluline, sarkastiline, meeletult tark, ilus ja andekas, ent elus pettunud jobu. Kohati armas, kuid korralik jobu. Selle parimas mõttes ja halvimas vast kaa.

Ent, kes otsib see leiab. Vahest leiab ka pime kana ka tera ja luuast tuleb pauk.

Tihti nii ongi. Need kes tunduvad kaugel, on palju lähemal kui nad oskavad arvata. Ja need, kes arvavad, et nad on lähedal või “seal”, on kaugemal kui nad arvata oskavad.

Järgmised kaks aastakümmet veetsin oma otsides Jumalat päeval ja ööl, igalt poolt, kogu aeg.
Ma leidsin ta - Jumala, iseenda südamest.

Ent ega otsing pole lõppenud. Nagu Meister Arvo ütles : nokivad vaid raasukesi Jumala armualaualt …
Tead armas hing, pärast seda kui see vana versioon minust, kes oli veendunud, et ta pole loominguline inimene, juhtus nii:

kirjutas sadakond erakordset luuletust Jumalast ja teekonnast (kirjandus koolis oli kaks, huvi oli null teema vastu) ;
hakkas mängima kõige imelisemaid instrumente väga kõrgel tasemel ilma igasuguse koolitamiseta, tundmata noodikirja (puudus igasugune anne);
hakkas laulma ( see oli kõige ebatõenäolisem ) ja laulab täna tipptasemel muusikutega (koolis paluti laualutunnis vait olla, sai lihtsalt hinde päevikusse);
andis välja oma sahtlisse kaks raamatut (ühel õigel päeval ka raamatupoodi)
kujundab ja juhib täiesti erakordseid ühiskonda teenivaid holistilisi projekte( see on erakordne õnnistus kui Looja hakkab inspireerima selliste ideede ja nägemustega, et tunnen, et “tahaks kohe püksi teha” nagu inimkeeles öeldakse);

ja märkab nüüd kuidas see eluviis puudutab ükshaaval, inimene inimese haaval, südameid ja läidab järgmisi lõkkeid.
Seega SÄDE, see on mul anda sulle kui on vastuvõtjat.


Nüüd, et me siia ringitama ei jääks : elasin hämaruses. Täna vast alles koidikul. Ent, inimesed mu ümber, mu lähedased sõbrad, kes on alati parimad peeglid meie tegelikkusest;

Vahelepõikena, vaata ringi, kes on need inimesed, kellega sa enim omaega veedad — nende silmades, südametes ja elus peegeldub sinu reaalsus

Kui ma vaatan oma lähedaseimaid sõpru, siis ma tajun Jumala õnnistust oma elus: mul on maailma kõige ehedamad, ägedamad, targemad ja inspireeriavamad sõbrad, keda mina pean oma pereks ja nemad mind samuti. See ongi minu jaoks elus olemise suurim õnnistus.

Nemad ütlevad mulle alatasa viimasel ajal : palun jaga oma teadmisi, oma südame tarkust, oma elu kogemust, oma ilu. See läidab tuled ka teistes südametes. Paneb need inimesed särama, just nii nagu see on teinud ka meiega.

Seega, see mida ma siin jutustan ja teen nähtavaks, on nende algatus. Baseerub reaalsel kogemusel, mis on end tõestanud ajavoolus.

• Vestlus

  Kummalisel kombel on nii, et elu disain on selline, et me ei näe tihtilugu, kus oleme ja vajame selleks peegeldust, et aru saada. Inimesed räägivad, et ma olen väga hea vestluspartner selge peegelduse saamiseks ja enamasti üks vestlus minuga annab kuudeks väärtuslikku seedimismaterjali, mille toel muutusi ellu tuua.
  

• Vestlus jalutuskäigu vormis

  Olen suur jalutaja, see on tegevus mille käigus mulle igasugu huvitavad ideed ja nägemused enamasti pähe kargavad. Olen täheldanud, et sama on teistega. Niisama istuda ja juttu ajada on hea, ent jalutada kusagil imekaunis kohas ja juttu ajada, veel mõnusam. Värske õhk ja liikumine aitavad õiged ideed liikuma.
  
  

• “Paneme Rappa!”

  Mulle meeldib efektiivsus ja asjakohasus. Seetõttu olen ma leidnud, et on asjad, mis töötavad eriti hästi. Kasutan neid. Raba töötab igasugu tervendus ja vestluspartnerina nagu ei miski muu, mida ma kohanud olen. Minuga on ka selline lugu, et ma töötan kõige paremini kui ma olen raba maastikul, sest ma kuulen ja näen seal palju selgemalt kui kusagil mujal. Kui tunned, et tahaks üht tõeliselt elumuutvat vestlust / kogemust, lähme teeme koos ühe raba seikluse.

• Elu Kutse teemaline vaatlus ja peegeldus astroloogilisest perspektiivist

  Iga inimene sünnib siia maailma ülesandega, elu kutsega. Me ei tohiks temalt nõuda rohkem kui seda mida ta anda saab või seda mille kõiksus on talle määranud. Kui sa selle ülesande välja selgitad, seda järgid ja selle ära täidad, tagad enda hea tervise - nii vaimse, emotsionaalse, mentaalse kui füüsilise. Kasutades psühholoogiat, astroloogiat, müütilist perspektiivi ning kvantvälja peegeldust läbi selleks häälestatud AI analüüsi, uurime su hinge plaani ja navigeerime su elu teekonnas selguse loomises. See on üks igati põnev uurimine ühtpidi ja teisalt minu isiklikul kogemusel on see igasuguse heaolu aluseks, et me mõistaksime ja elaksime vastavalt oma loomusele.
  
  

  
  
  Ma ei luba, et eneses kaevamine minu abil saab kerge olema. Ma luban, et see saab tõeline olema.
  Ja mõnikord on see täpselt see, mida hing küsib.
  
  
  Siit leiad tagasisided teiste poolt, kellega oleme koos nende elu keerdkäikudesse valgust läitnud.
  

  
  
  
  on üks tee, see on sinu leida

  tee, kus hing ja laul kohtuvad
  
  

  on üks tee, kus iga samm Jumalik

  et kanda sind edasi, jätta selja taha.
  
  

  su julgus uuristab su isikliku tee

  ~ märkan iga kivi, mida asetad
  
  

  teadmistest eemale, tuttavast eemale,
  vahel astudes, vahel tuulega kaasa kantuna.
  
  

  aeglane ja vaikne, too tundmise süda

  ikkagi komistades ja kukkudes tähendust otsides
  
  

  ikka veel lapsemeelse unistamise käes joobudes

  sa limpsid oma haavu ja palvetad tervenemise eest.
  
  

  too hiiglaslik õrn palverändur kes taas loonud end,

  taas nõutamas tõde, mille kunagi reetsid
  
  

  kuu õeks,

  päikese uhkeks vennaks,
  
  Jumala lapseks
  sa end ärka
  
  

  kuniks iidsed jalad lõpule kannavad

  tolle tee
  

  ~ mille su imiku sammud kord kajatasid

  
  
  Seram & Aramintha